Koerte pikaajalise kokkupuute uurimine välisõhu saasteainetega
Abstract:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8730022/
EPA:
National Service Center for Environmental Publications (NSCEP)
Koerad on sageli valitud katsemudeliks kopsureaktsioonide uurimiseks pikaajalisel kokkupuutel õhusaasteainetega kambrites, mis simuleerivad inimese keskkonna- või tööalast kokkupuudet.
Nende kopsud on mõistlikult sarnased inimese kopsudega, nad on piisavalt suured, et võimaldada kopsureaktsioonide seeriamõõtmisi, ja nad elavad piisavalt kaua, et vananemine ei segaks tulemusi.
Alates 1957. aastast on tehtud mitmeid koerte pikaajalise kokkupuute uuringuid välisõhu saasteainetega: seitse uuringut gaasilise ja tahkete osakeste väävliga (IV); kolm uuringut lämmastikoksiididega; kolm uuringut osooniga; kaks uuringut happeliste osakestega; kolm uuringut väävlisisaldusega saasteainete segudega, mis võisid meenutada 1952. aasta Londoni sudu; ja üks uuring, milles kasutati mootorsõidukite tooreid ja ultraviolettkiirgusega (UV) kiiritatud heitgaase ja väävlilisi saasteaineid.
Leiud toetavad hüpoteesi, et pikaajaline kokkupuude õhusaasteainetega väliskeskkonnas võib põhjustada bronhiitilisi kahjustusi (vääveloksiid), emfüsematoosseid kahjustusi (lämmastikdioksiid) või fibrootilisi kahjustusi (osoon). Ükski uuring ei näidanud sünergistlikku toimet.
Selleks, et paremini mõista pika aja jooksul saasteainete sissehingamisel tekkivaid kopsureaktsioone, on vaja uusi kontseptsioone.
Uurijad peaksid kaaluma uuringuid südame-kopsuhaiguste koerte mudelitega, uudsete immunoloogiliste ja molekulaarbioloogia tehnikate rakendamist, tolerantsust ja kohanemist sissehingatava õhusaastega ning üha keerulisemaks muutuvat kokkupuutekeskkonda, sealhulgas peen- ja ülipeente osakeste kasutamist.
PDF:
Koerte pikaajalised kokkupuuteuuringud välisõhu saasteainetega
